Puugid ei ole ainult ebameeldivad parasiidid. Nad võivad levitada haigustekitajaid, mis põhjustavad koertel ja harvem ka kassidel tõsiseid terviseprobleeme. Seetõttu tasub puugitõrjele mõelda enne, kui esimene puuk lemmiku karvast leitakse.

Kui pikk on puugihooaeg?

Puuke seostatakse sageli kevade ja suvega, kuid tegelikult ei piirdu puugioht ainult soojade suvekuudega.

Puugid muutuvad aktiivseks juba üsna madalatel plusstemperatuuridel. Seetõttu võib pehme talve ja varajase kevade korral puuke kohata väga vara ning sügisel püsib oht seni, kuni ilmad piisavalt külmaks muutuvad.

Euroopas on puukide ja teiste siirutajate levitatavate haiguste kõrgema riskiga periood üldiselt märtsist oktoobri või novembrini, kuid piirkonnast ja ilmast sõltuvalt võib kokkupuude olla võimalik ka väljaspool seda aega.

Seega ei tasu lähtuda ainult kalendrist – olulisem on jälgida ilma ja oma lemmiku eluviisi.

Miks on puugid koertele ja kassidele ohtlikud?

Puuk kinnitub looma nahale ja toitub tema verest. Selle käigus võib nakatunud puuk kanda loomale üle erinevaid haigustekitajaid.

Kõik puugihammustused ei põhjusta haigust ning ka nakatumine ei tähenda alati, et loomal tekivad haigusnähud. Sellegipoolest tasub pärast puugi leidmist lemmiku enesetunnet jälgida.

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi

Borrelioosi põhjustavad Borrelia perekonda kuuluvad bakterid. Koertel võivad haigusega kaasneda näiteks:

• palavik;
• väsimus ja loidus;
• söögiisu vähenemine;
• liigeste valulikkus;
• lonkamine, mis võib aeg-ajalt kaduda ja uuesti tekkida;
• lümfisõlmede suurenemine.

Koertel on borrelioosi üheks iseloomulikumaks tunnuseks just vahelduv lonkamine. Kõigil nakatunud loomadel haigustunnuseid siiski ei teki.

Kassid võivad samuti Borrelia bakteriga kokku puutuda, kuid kliiniline borrelioos on neil võrreldes koertega märksa harvem.

Anaplasmoos

Anaplasmoos on samuti puukidega leviv haigus. Koertel võib see põhjustada palavikku, väsimust, lonkamist, lümfisõlmede suurenemist ja muutusi vereliistakute arvus. Mõnel loomal võivad tekkida ka veritsusega seotud sümptomid.

Paljud nakkused võivad samas kulgeda ilma selgete haigusnähtudeta. Kassidel esineb anaplasmoosi harvem, kuid nakatumist on kirjeldatud ka neil.

Babesioos

Babesioosi põhjustavad mikroskoopilised Babesia parasiidid, mis kahjustavad punaseid vereliblesid. Haigus võib põhjustada kehvveresust ning raskematel juhtudel olla eluohtlik.

Võimalikud sümptomid on:

• kõrge palavik;
• tugev väsimus ja nõrkus;
• kahvatud limaskestad;
• kollakas nahk või silmavalged;
• tume või punakas uriin;
• söögiisu kadumine.

Babesioosi esineb ka kassidel, kuid Euroopas on kasside haigestumine haruldane.

Millal pöörduda loomaarsti poole?

Kui oled lemmikult puugi eemaldanud, ei tähenda see automaatselt, et loom on nakatunud. Järgnevatel nädalatel tasub aga tema enesetunnet tähelepanelikumalt jälgida.

Loomaarstiga tasub ühendust võtta, kui märkad pärast võimalikku kokkupuudet puukidega näiteks ebatavalist loidust, palavikku, söögiisu kadumist, lonkamist, kahvatuid või kollakaid limaskesti, tumedat uriini või muid järske muutusi looma enesetundes.

Kas koertele ja kassidele tehakse „puugisüsti“ nagu inimestele?

Koerte puhul on mõnes riigis saadaval vaktsiinid puukborrelioosi vastu. Need ei kaitse looma puukide eest ega hoia ära teisi puukidega levivaid haigusi. Ka borrelioosivaktsiin ei anna täielikku kaitset, mistõttu peetakse puugitõrjevahendite kasutamist ja regulaarset puugikontrolli endiselt väga oluliseks.

Kassidele tavapärast puugihaiguste vastast vaktsineerimist ei tehta.

Seega on koerte ja kasside puhul peamiseks kaitseks ikkagi puugiga kokkupuute vähendamine ning sobiva puugitõrjevahendi kasutamine.

Millist puugitõrjevahendit valida?

Puugitõrjevahendeid on mitut tüüpi ning ühte universaalselt parimat lahendust ei ole. Valikul tuleb arvestada looma liiki, vanust, kehakaalu, tervislikku seisundit ja eluviisi.

Euroopas kasutatakse puukide tõrjeks muu hulgas täpilahuseid, kaelarihmu, spreisid ja süsteemselt toimivaid preparaate.

1. Puugirihm

Puugirihm on üks mugavamaid pikaajalisi lahendusi. Sõltuvalt tootest vabanevad toimeained rihmast järk-järgult ja levivad looma naha ning karvastiku pinnale.

Plussid

• pikk toimeaeg;
• ei pea vahendit iga paari nädala järel uuesti manustama;
• mugav aktiivsele koerale;
• hea valik omanikule, kes kipub igakuist tõrjet unustama.

Miinused

• rihm peab olema õigesti paigaldatud;
• mõned rihmad võivad põhjustada nahaärritust;
• väga sagedane ujumine või pesemine võib sõltuvalt tootest mõjutada toime kestust;
• kasside puhul peab kindlasti kasutama just kassile mõeldud ohutut toodet ning arvestama ka rihma turvalisusega õues liikudes.

Kellele võiks sobida?
Eriti mugav lahendus palju õues käivale koerale, kui soovitakse pikema toimeajaga kaitset.

2. Täpilahus ehk spot-on

Täpilahus kantakse tavaliselt looma nahale kukla või selja piirkonda. Sõltuvalt toimeainest võib preparaat toimida naha pinnal või imenduda organismi.

Plussid

• lihtne kasutada;
• ei ole vaja hoida loomal pidevalt rihma;
• valikus on nii koertele kui kassidele mõeldud preparaate;
• sobib paljudele loomadele regulaarseks hooajaliseks tõrjeks.

Miinused

• manustamist tuleb kindla intervalli järel korrata;
• pärast pealekandmist tuleb jälgida toote juhiseid pesemise ja ujumise kohta;
• mitme lemmikuga kodus tuleb jälgida, et loomad värskelt töödeldud kohta üksteisel ei lakuks.

Eriti oluline kassiomanikule!

Koerale mõeldud puugitõrjevahendit ei tohi automaatselt kasutada kassil.

Mõned koertele mõeldud preparaadid sisaldavad toimeaineid, näiteks permetriini, mis võivad kassidele olla väga mürgised. Seetõttu tuleb alati kontrollida, millisele loomaliigile konkreetne preparaat on mõeldud.

3. Puugisprei

Puugitõrjesprei kantakse looma karvastikule vastavalt konkreetse toote juhistele.

Plussid

• toime võib alata kiiresti;
• kasutamist saab vajaduse järgi kohandada;
• mõne tootega saab töödelda ka nooremaid loomi, kui kasutusjuhend seda lubab.

Miinused

• õige koguse kandmine kogu loomale võib olla tülikam;
• pikakarvalise või suure koera puhul kulub toodet rohkem;
• mõned loomad ei talu pihustamise heli ega märjaks saamist;
• toime kestus sõltub konkreetsest tootest.

Kellele võiks sobida?
Sprei võib olla hea valik olukorras, kus soovitakse paindlikumat välispidist lahendust, kuid alati tuleb järgida konkreetse toote kasutusjuhendit.

4. Suukaudsed puugivastased preparaadid

Koertele on olemas ka närimistablette ja teisi suu kaudu antavaid preparaate. Toimeaine jõuab looma organismi ning puuk saab selle kätte loomalt verd imedes.

Plussid

• mugav manustada;
• ujumine ja pesemine üldjuhul toimet ei vähenda;
• midagi ei jää karvkattele;
• hea variant koertele, kes ujuvad sageli.

Miinused

• puuk peab tavaliselt loomale kinnituma ja toituma, et toimeainega kokku puutuda;
• toime kestus sõltub preparaadist;
• tegemist on veterinaarravimitega ning sobiva preparaadi valikul tuleb järgida loomaarsti või apteekri juhiseid.

Kellele võiks sobida?
Näiteks aktiivsele koerale, kes ujub palju või kelle puhul välispidiste vahendite kasutamine on ebamugav.

Milline variant valida?

Kõige parem puugitõrje on see, mis sobib konkreetsele loomale ja mida kasutatakse õigesti ning järjepidevalt.

Näiteks palju metsas ja kõrges rohus liikuvale koerale võib olla mõistlik pikema toimega lahendus. Sageli ujuvale koerale võib sobida süsteemselt toimiv preparaat. Toakassil, kes käib aeg-ajalt õues, on risk teistsugune kui kassil, kes liigub iga päev vabalt looduses.

Eriti kasside puhul tuleb preparaatide valikul olla tähelepanelik, sest kõik koertele ohutud toimeained ei ole kassidele ohutud.

Kui loom on väga noor või vana, tiine või imetav, tal on kroonilisi haigusi, ta kasutab muid ravimeid või tal on varem olnud puugitõrjevahendile halb reaktsioon, tuleks sobiv vahend valida koos loomaarstiga.

Puugitõrjevahend ei asenda igapäevast kontrolli

Ükski vahend ei tähenda, et lemmiku karvastikku ei peaks enam kontrollima.

Pärast metsas, pargis, niidul või kõrges rohus jalutamist tasub koer või kass üle vaadata. Erilist tähelepanu pööra:

• pea ja kõrvade ümbrusele;
• kaelale;
• kaenlaalustele;
• kubemepiirkonnale;
• kõhule;
• varvaste vahele.

Karvastikus ringi liikuv puuk tasub eemaldada juba enne, kui ta jõuab kinnituda. Kinnitunud puuk tuleks eemaldada võimalikult kiiresti sobivate puugipintsettide või puugieemaldajaga.

Puugihooajaks valmistumine on lihtsam kui puugihaigusega tegelemine

Puuke ei ole võimalik loodusest täielikult vältida ning ükski tõrjevahend ei anna absoluutset garantiid. Küll aga saab riski oluliselt vähendada.

Vali oma koerale või kassile sobiv puugitõrjevahend, kasuta seda õigesti ja piisavalt regulaarselt ning kontrolli pärast looduses käimist lemmiku karvastikku.

Nii saavad kevadised ja suvised seiklused keskenduda sellele, milleks need mõeldud on – koos õues olemisele, mitte puukide pärast muretsemisele.

Artikkel on üldise hariva eesmärgiga ega asenda loomaarsti nõuandeid. Puugitõrjevahendi valikul järgi alati konkreetse toote kasutusjuhendit ning vajadusel pea nõu loomaarsti või veterinaarapteekriga.