Omaniku emotsioonide mõju koera käitumisele

Omaniku emotsioonide mõju koera käitumisele

Tänapäeva maailmas on elutempo väga kiire ning see mõjutab meie kui koeraomaniku emotsioone. Rohkem stressi ning järjest vähem aega iseenda akude laadimiseks. Koertel on võimas nina, mille kaudu nad tunnetavad kogu maailma, kaasa arvatud ka inimese tundeid. Seetõttu tuleb pidada meeles, et koeraomaniku meeleolu võib mõjutada nii koera jalutuskäiku kui ka tema treenimist.

Hääletoon ja koeraga suhtlemise viis

Sageli võime silmitsi siesta olukorraga, kus meie koer on kodust lahkudes ärevil ning ei suuda rahuneda. Sellise koera emotsionaalse käitumise võib põhjusta koeraomanik ise, öeldes talle enne jalutust kõrge häälega sõnu nagu: lähme ja õue jne. Parem oleks läheneda koerale nii, et panna talle lihtsalt kaelarihm või rakmed külge ning minna õue.

Koeraomanik kardab, mis nüüd saab?

Kui koeraomanik tunneb vajadust enda lemmikut jalutuskäigu ajal rahustada, kiputakse tihti arvama, et tuleks lemmiku kõrvale kükitada ning hakata teda silitama. See töötab, kuid mõnikord tuleks hoopis minna koerast kaugemale, et ta seda ära kasutama ei hakkaks. Esmatähtis on ikkagi iseenda kui koeraomaniku emotsioonid paika saada.

Kujutagem ette olukorda, kus meie koer haugub naabri või mõne teise koera peale. Meie emotsioonid pole sellistel hetkedel positiivsed ning võib tekkida stress ning minnakse närvi. Sellises emotsionaalses seisundis polegi meil võimalust enda koera aidata. Olles ise stressis ning püüdes enda lemmikut pinge all silitades maha rahustada, tekib vastupidine efekt. Tuleb iseenda emotsioonid vaos hoida, et ka koerale veel rohkem stressi või närvilisust edasi ei kanduks. See ei puuduta ainult hirmuagressiooni inimeste või teiste koerte suhtes, vaid ka näiteks ülitundlikkust müra või helide suhtes. Kui soovite aastavahetuse ajal oma lemmikut aidata, peaks esmalt jääma ise rahulikuks.

Inimeste pilk ja kehahoiak mõjutavad koera käitumist

Emotsioonidest rääkides, paneme harva tähele seda, millist mõju võib kellegi pilk avaldada.Kui mõelda, kuidas me tunneme end sõltuvalt sellest, milliselt keegi meid vaatab, saab olukord pisut selgemaks.Kujutagem ette, et koer võttis meilt soki. Vaadates keskendunult enda lemmikule otsa, anname me mõista, et ta ei tohiks seda võtta ning peaks selle koheselt maha panema. Lemmikloomale lähenedes näitame, et tahame seda tagasi saada. Kui on ruumi, tahab koer lahkuda, kui ruumi pole, siis kõige sagedamini kortsutab ta kõrvu ja äärmisel juhul võib ta kaitsta asja, mis on koera valduses ning millest ta ei taha loobuda. Sellistes olukordades oleme nii meie kui ka meie koer laetud negatiivsete emotsioonidega. Hoopis tuleks koera tähelepanu viia muule objektile, sest tulenevalt sellest muutub ka koera uudishimu. Seda on lihtne katsetada ja proovida. Kui koer ei taha kohe tulla või midagi tagasi anda, tuleks näiteks kükitada ja midagi maas tegema hakata. Koera tähelepanu muutub ja hakkab hoopis selle vastu huvi tundma ning laseb eseme rahulikult käest, ilma negatiivse tundeta.

Koera emotsioone ei mõjuta mitte ainult see, kuidas me temaga verbaalselt suhtleme, vaid ka mitteverbaalselt. Tuleks meeles pidada, et meie kehakeel ja pilk mõjutavad koera käitumist. Tuleb jääda ise rahulikuks, et koeral emotsioonid üle ei keeks.